Leiutamine (mida nimetatakse ka ajurünnakuks) on kirjutamisprotsessi etapp, mille jooksul kirjanikud avastavad ideed, millele nende esseed keskenduvad. Selles etapis kipuvad kirjanikud ületama mõningast ärevust, mis neil võib olla paberitöö kirjutamise pärast, ja paljudel juhtudel on nad sellest tegelikult põnevil.
- Millised on mõned leiutamisstrateegiad?
- Mis on leiutamisprotsess?
- Millal leiutati kirjutamisprotsess?
- Kas vabakirjutamine on leiutamisstrateegia?
Millised on mõned leiutamisstrateegiad?
Leiutamisstrateegiad
- Vabakirjutamine. Kirjutage peatumata viis või kümme minutit. ...
- Pimedate kirjutamine. Vabakirja kirjutamise variant. ...
- Loetelu. Paluge õpilasel ülesandest "valjusti rääkida" ja loetlege ideed, fraasid jne. ...
- Kaardistamine. ...
- HDWDWW. ...
- Kahekordne kirje. ...
- Maatriksid (või tavalised vanad tabelid).
Mis on leiutamisprotsess?
Leiutamisprotsess on protsess üldises inseneri- ja tootearendusprotsessis. See võib olla masina või toote täiustamine või uus protsess objekti või tulemuse loomiseks. Leiutis, mis saavutab täiesti ainulaadse funktsiooni või tulemuse, võib olla radikaalne läbimurre.
Millal leiutati kirjutamisprotsess?
Sumeri arhailist (kiilkirjajärgset) kirjutist ja Egiptuse hieroglüüfe peetakse üldiselt esimesteks tõelisteks kirjutamissüsteemideks, mis mõlemad kerkisid esile esivanemate protokirjalikult sümbolisüsteemidest aastatel 3400–3100 e.m.a, kusjuures kõige varasemad sidusad tekstid pärinevad umbes 2600 eKr.
Kas vabakirjutamine on leiutamisstrateegia?
Vabakirjutamise ja loopimise eesmärk ei ole koostada essee mustandit, vaid uurida oma ideid ja avastada ideid, pilte ja mõnikord isegi sõnu, fraase ja lauseid, mida saate oma kirjutamisel kasutada. AJUTEHENDAMINE, nagu vabakirjutamine ja kordamine, on lihtne, kuid produktiivne leiutamisstrateegia.